Maja ajalugu

Väike-Turu tänav pärineb keskajast. 1599. a. revisjonis on see tänav märgitud Kauba (Storke) tänava nimega, 18. sajandi lõpust alates oli tänava nimeks Sea tänav (Schweingasse, Schweinstrasse), 1922. a. Väiketuru tänav, pärast II maailmasõda Väike-Turu tänav. Alates 19. sajandist muutus Väike-Turu väiksema tähtsusega kõrvaltänavaks.

1790. aasta linnaplaani järgi asus praegune Väike-Turu 8 maja krundil nr 14, mis ulatus Sea tänavast Väikesele ehk Heinaturule, tagakülg ulatus endise Vallikraavi tänavani. Krundil asus kaks maja, mille külg oli tänava suunas ning krundi omanik oli leskproua Helm (1786 a Viljandi kodanikeraamatu järgi oli leskproua C.C. Helm 50 a vana, 3 poja ema , sündinud Pärnumaal. Ta pidas võõrastemaja ja oli ostnud elamu krundile nr 52 ja väiksema maja krundile nr 85).

1832. a. plaani järgi kuulus 919 ½ ruutsülla suurune krunt nr 52 vasksepp Siebertile ning krundil oli üks elumaja (praegune Väike-Turu 8 maja). Teist krundil asunud maja selleks ajaks enam alles polnud. 1845 a teatel ehitati Sieberti majja juurde üks ahi. 1863 a andmete järgi kuulus krunt sel ajal juba Sieberti pärijatele. 1866 a plaanil on näha tänava-äärset elamut, mille taga hoovil asusid kõrvalhooned. Krundi Vallikraavi tänava poolses küljes asus teine elumaja.

1886 a kuulus krunt raehärra G. A. Reisnerile. Reisnerid asutasid heategevusseltsi, millele kuulus enne I maailmasõda ka krunt nr 52. Pärast sõda sai kinnistu omanikuks Viljandi linn. Pool kinnistut jäi edasi heategevusseltsi kätte, 1922 a 25. juunil avas Reisner Stifti krundist eraldatud aiaosas Kontsertaia Arkaadia Koidu selts. Lisaks kontsertidele oli aed avatud ka suvekohvikuna. Aastatel 1933-1940 pidas aeda üleval Tuletõrje orkester – siin toimusid vabaõhukontserdid, mängiti tantsumuusikat. Siis oli enamkasutatud nimi Rahvaaed.

“Viljandi Linna 1. Lasteaed tegutses Väike-Turu tänav 8 majas juba enne sõda juhataja Ilse Mägi juhtimisel kahe rühmaga, hilisemalt kolme rühmaga s.o. 75 lapsega. Aastaid hiljem avati praegusel Laidoneri platsi ääres olevas majas neljas rühm. 1949.aastal Ilse Mägi lahkus töölt. Järgnesid juhtajad Virve Pungaste – 1953.a , Salme Vares 1953 – 1965.a , Silva Allik 1965 – 1978.a , Eha Naarits 1979. a, kelle juhtimisel viidi lasteaed üle uude majja Riia mnt 30, alates 01.nov. 1985.a I Lastepäevakodu nime all 280-kohalisena, millest kaks sõimerühma.”

Need read on võetud kunagise kauaaegse lasteaiajuhataja ning pedagoogi Asta Eirandi memuaaridest.

Väike-Turu 8 hoone on ehitatud 18. sajandi II poolel, kuid 19. sajandi II poolel tehti mitmeid juurdeehitusi. Sel ajal kujunes praegune fassaadilahendus ning ehitati välja ärkel – varem oli hoone tänavakülje edelapoolsel osal vintskapiga katuseaken. Hilisemal ajal ehitati maja kaguküljele väike eeskoda ning enne 2001-2002 aastate ümberehitustöid oli väike juurdeehitis ka idaküljel.

dsc_0397

Hoone on ristkülikukujulise põhiplaaniga poolkelpkatuse ja ärklikorrusega ühekordne maja (Viljandile omane kodanikumaja!). Maakivi- ja tellisvundament on krohvitud, rõhkpalkseinad kaetud püstlaudadest voodriga. Hoone nurgad on kujundatud profileeritud kapiteelidega pilastritega, 6-ruuduse jaotusega aknaid ümbritseb lihtne raamistus. Hoone tänavapoolse välisukse kujundus pärineb 19. sajandi II poolest. Samasuguse kujundusega välisuks on ka hoone hooviküljel.

Maja keskteljel on koda, kust pääseb kunagise mantelkorstna alusesse ruumi (praegu läheb sealt trepp ärklikorrusele). Mantelkorstnast on säilinud vaid alumised müüriosad. Maja on osaliselt kellerdatud.

Hoone restaureeriti 2001-2002 aastal. Katus kaeti uue kivikattega. Pööningul on kõik vaheseinad endistest viimistuskihtidest puhastatud, põrand on uutest laudadest. 

Share This: